Viimastel nädalatel  oleme KMAs puutunud kokku mitmet küsimustega, millelaadseid varem peaaegu ei ole olnudki

Otsustasime need ära märkida, lahti  seletada  ja loodame aidata seeläbi neid mõista.

Võib kohe mainida, et suurem osa nendest on küll tingitud sellest, et me kõik olima harjunud ~15 korda suuremate numbritega

1. hinnaprobleemid, mis on seotud väikeste numbritega.

Tuletan meelde, et asi mis varem maksis 1 EEK maksab praegu ligi 6 euro senti.  See ligi on siin just see kriitiline koht. Tegelikult on endise 1 EEK asemel praegu  matemaatilsielt 0.063911648537062… eurot. Kui nüüd on infosüsteemid tehtud nii, et võetakse vaid täis sentides, siis saame, et hind on 6 euro senti. Mis on iseenesest juba üle 6.5% väiksem number tegelikult võrreldes vana 1 EEk hinnaga (tagasiarvutades tuleks hinnaks EEKides 0.938796 ehk ligilähedaselt 0.94 EEK)

Eelnev näida iseloomustab väga hästi paljusid konverteerimisest tulenevaid probleeme. Sõltuvalt numbritest on ümardumine ühele või teisele poole. Seega paljud hinnad analoogselt tõuseksid.

2. Eelkirjeldatud probleemi  vältimiseks ..

üritatakse kohati võtta kasutusele detailsemat hinnatäpsust kui 1 euro sent.

Kohati on see tore. Bensiini liiter maksab n. 1.193 eurot.  Selge peab olema aga kohe kõigile ,et sellist numbrit ei ole võimalik tasuda. Bensiini problemi me ei hooma kuna enamasti ostame bensiini sellise koguse, et see on juba nagunii komadega ja siis ümardatakse koguse ja hinna lõppsumma kahe koha peale peale koma.

Sellisel lähenemisel võib infosüsteemides arvete registreerimisel probleeme tekkida.   Tean mitmeid infosüsteeme mis on valmis kauba ühikuhinda aktsepteerima vaid senditäpsuseni. (repliigiks mainin kohe ,et Ladu20  hinnatäpsus andmebaasis on üldjuhul 4 kohta peale koma). Samas soovitaksin sellisest asjast endale mitte probleemi lasta teha- julmalt öeldes võime eeldada, et mõne aasta pärast on kõik hinnad niipalju tõusnud, et me ei mäletagi enam seda teemat . Seda probleemi ei oleks meil ka praegu kui meil ei oleks mälu ~15 korda suurematest numbritest, millega me praegu ikka hindasid üritame võrrelda.

3. probleem võimendub korralikult veel…

…kui ollakse partneritega kokku leppinud konkreetsed allahinduse protsendid (just mitte kokkuleppehinnad, vaid -% normaalhinnakirjast).

Toome selle sama kohta näite eelmainitud hinnaga 1 EEK ja võtame allahinduseks 8-%. EEK puhul oleks olnud lihtne matemaatika, et uus hind oleks 0.92 EEK . lihtne ja loogiline.  Teeme nüüd sama tehte eurodes ja tulemus sõltub juba väga meie infosüsteemide hinnatäpsusest (mis sõltub tihti meie soovidest, aga aegajalt on seotud tehniliste piirangutega)

2 kohalise täpsusega hind 1EEK-> 0.06 EUR   sellest 8% alet on 0.0552 ümardades samale täpsusele saame 0.06 ja tulemus on me ei teinudki allahindust.

3 kohalise täpsusega  hind 1EEK->0.064 EUR  sellest 8% alla on 0.05888 ümardades samale täpsusele saame 0.059 ja tulemus on, et me tegime allahindlust 7.8%-.Erinevus on siiski täitsa olemas- soovitud 8% ja reaalse 7.8 % vahel. Matemaatiliselt võime selleks erinevuseks leida ~2.5%-i

4. omaette koht …

…kus veelon tekkinud arusaamatused on kogustega läbikorrutamised. Seda sõltuvalt olukorrast, et mis järjekorras allahindusi leitakse ja mitu komakohta hindu arvetel näidatakse (seda peamiselt sellest aspektist, et kas välja näidatakse alati sama number, mida süsteemselt arvestatakse)

Näidiskohana kohe jälle meie juba tuttavad numbrid . Võtame hinna 3 kohta peale koma 0.064 ja sellest 8% alla seega 0.059 kui see nüüd korrutada läbi (mis mäletamistmööda tegelt ei olnud 8% allahindlust), kui aga nüüd võtta koguseks n. 100, siis selle summa pealt võib igaüks kohe arvutad, et sellest saaks ju kenasti 8% kohe alla võtta. Normaalolukorras aga IT-süsteemid arvestavad juba tüki hinna välja ja seega räägitakse sel juhul ikkagi 7.8%-isest allahindlusest.

5. ja veel üks väike koht mis seostub eelnevaga.

Nimelt, kui dokumendil on mitmeid(kümneid, sadu) sellised ridu, mille täpsus on natuke erinev välja näidatud numbrist, siis nende summa võib jälle omamoodi erinev olla. Erinevused on väiksed, aga siiski olemas.  N. tekkis meil olukord, kus kauba arvelevõtmisel selgus, et laoprogrammi poolt öeldav dokumendi kaupade laohinna summa ei lähe kokku tema enda poolt arvutatud sissevõetud dokumendi arvutusliku kaupade summaga.  Uurimisel selgus põhjus, nimelt olid dokumendil mitmed odavad kaubad, mille tükihind oli juba kohe täpsusega 3 kohta peale koma ja sellelt hinnalt oli veel tehtud allahindlust. Seega oli kohati matemaatiliselt ühiku hinnaks 5 ja iseg 6 kohta peale koma. Kuna oli tegu aga suurte kogustega, siis jooksis see erinevus välja dokumendi summa arvutusse. …

Kogu see info ei ole euro kirumiseks, vaid lihtsalt aitamaks mõista euro saabumise järel tekkinud “probleeme”. Tegelt ei ole need üldse seotud eurodega. Need on lihtsalt seotud väikeste numbritega tehtava matemaatika täpsusega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.